01.07 – 12.07.2015 käisin RMK Oandu-Ikla matkateel. Terve tee kõndisin jala ja vahepeal rajalt ära ei läinud. Lahked RMK töötajad pakkusid küll küüti ja et viivad koti järgmisse kohta, aga tahtsin puhtalt ise kõndida ning tassisin oma kotti samuti ise. Enamasti rändasin üksi. Esimesel päeval kõndis kaasa vend Veiko, viiendal ja kuuendal päeval liitus minuga sõbranna Janika. Viimasel päeval kõndisime lõpuni koos vendade Veiko ja Siimo ning sõbranna Janikaga. Kusjuures Janika ja Veiko on sama matkatee juba tervenisti läbinud. Nende seiklustest saab lugeda siit.

Matka statistika:

•          Kilomeetrid: 375
•          Päevad: 11 kõndimispäeva, kokku 12 päeva
•          Pikim päev: 46 km Altjalt Peterburi maanteeni
•          Lühim päev: 17 km Kablist Iklani
•          Keskmine läbitud kilometraaž päevas: 31,25
•          Tarbitud plaastrid: 0 tk
•          Tarbitud jalateip: väga vähe
•          Tarbitud valuvaigistid: 0
•          Koerad, kes minu ümber ja suunas jooksid: u 6
•          Primuse gaasi kulu: u 300g
•          Nähtud parmud: 37
•          Külastatud poed: 3
•          Kohvikutes söödud toidukorrad: 3
•          Tühjendatud sääsetõrjevahendid: 0
•          Kohatud matkateed läbivad jalgsimatkajad: terve rada 0, osaliselt u 13
•          Rajalt eksimised: 1 (oma tähelepanematus)
•          Majas/onnis magatud ööd: 1
•          Planeeritud ajal ärkamised: 10
•          Sissemagamised: 0
•          Planeeritud ajast varem ärkamised: 2

Ilm

Vihma sadas kolm korda. Üks kord terve öö, üks kord terve päev ja ühel päeval sadas aeg-ajalt hoovihma. Sooja oli matka alguses üle 20 kraadi ja paistis päike, lõpupoole läks jahedamaks, tuulisemaks ja vihmasemaks.

Toit

Enamasti sõin hommikuks kiirputru, lõunaks müslibatoone ja õhtuks kiirnuudleid. Poeskäigule järgneval päeval sõin vorstileiba/saia. Hoidsin kokku koti kaalu pealt.

Aeg

Alguses kõndisin 40 km päevas, vahel 30 ja lõpus mõned päevad 20 km. Tahtsin 12 päevaga raja läbi teha ja koostasin selleks ajakava, mida iga päev järgida. Ärkasin iga päev kell 8 ja kõndima hakkasin siis, kui hommikuste toimetustega valmis sain – kella 9 ja 10 vahel. Ühel  päeval puhkasin, ehk tegelikult kõndisin 11 päeva.

Varustus

Proovisin võtta kaasa võimalikult vähe asju. Mõnda asja nendest ei kasutanudki, aga puudust tundsin teisest paarist jalatsitest – tossudest või sandaalidest. Just koti kaalu pärast ma neid kaasa ei võtnud.

Minu varustus:

•          Telk
•          Magamiskott
•          Lebomatt
•          Vihmakeep
•          Hügieenivahendid
•          Sääsetõrjevahendid (3tk, kõik jäid alles)
•          Pipragaas
•          Priimus 450 gr gaasiga
•          Plaaster ja jalateip
•          Taskulamp
•          Plätud
•          Kaardid
•          Sööginõud
•          Taskunuga
•          Ujumisriided
•          Käterätik
•          Fotoaparaat
•          Telefoni laadija
•          Wc-paber
•          Niisked salvrätid
•          Tikud
•          iPod
•          Toit/vesi
•          Riideparanduskomplekt (nõelad ka villide jaoks)

Ettevalmistused

Eriliselt ma matkaks ei valmistunud. Teadsin, et kui midagi on halvasti, siis Aegviidus on suurepärane võimalus rongiga tagasi Tallinna sõita.

Aegsasti varusin varustust. Rimist sain soodushinnaga (ca 12 €) telgi, magamiskott oli olemas. Vennalt laenasin lebomati ja priimuse.  Tallinna RMK keskusest ostsin kaardid.

Koostasin graafiku, kus oli kirjas, millisele lõkkeplatsile pean iga päev jõudma, et 12 päevaga rada läbida.

Eelõhtu

Peale viimast tööpäeva võtsin kodust pakitud seljakoti selga ja läksin Veikoga Tallinna bussijaama, et sõita Peterburi maanteele ja seal teise bussi peale ümber istuda, millega sõitsime Altjale. RMK matkatee algab Oandult, mis on u 3 km Altjalt. Altjalt soovisin alustada sellepärast, et matk oleks päriselt piirist piirini, merest mereni. Altja kõrtsis sõime kõhu täis ja jõime mõned õlled. Seejärel otsisime mere ääres kena koha, kuhu püstitasime telgi ja nautisime veel paari kaasavõetud õlut.

Esimene päev

Esimeseks päevaks oli planeeritud kõige pikem teekond, sest Veiko pidi sõitma õhtul Tallinna. Veiko tegi hommikul oma leivanumbri – tatrapudru. Oli väga hea. Seejärel kõndisime Altjalt Oandusse, kus on matka ametlik algus. Tegin omale RMK keskuses matkateelise passi, kuhu sain kohe esimese templi sisse. Tuli välja, et mina olin esimene, kellele selles esinduses pass väljastati. Umbes kilomeeter pärast starti oli kohe eksimus, kus me ei pannud tähele, et jalgsitee pööras metsateelt kitsale rajale ära ning meie kõndisime edasi mööda rattarada. Siis tekkis kohe kahtlus, kas ma ikka saan orienteerumisega hakkama või hakkavad eksimused sagedasemad olema. Õnneks ei eksinud hiljem ära.

Esimese puhkepausi ajal – Võsu telkimisalas tundsin, et mu seljakott on väga halb. Lisaks ebamugavusele hõõrus see ka õlgu ja puusi. Edaspidi kandsime Veikoga kordamööda seda kotti ning õhtul vahetasime seljakotid ära. Temalt saadud kott oli väga hea, millega oli mugav terve rada läbi käia. Kuueristi puhkekohas sõime kurgi- ja tomatileiba ning saia pähklikreemiga.

Peterburi teele jõudes oli käidud 46,6 km, peale mida olin üliväsinud. Veiko läks bussi peale ning mina otsisin sobiva koha, kuhu püstitasin telgi, tegin süüa ning läksin magama.

Teine päev

Kella kolme ajal öösel ärkasin veidra klähvimise peale. Pole kindel, aga tegu võis olla rebasega, kes luusis ümber telgi ja klähvis u 10 minuti vältel. Sellepeale läks uni totaalselt ära ning otsustasin hakata kõndima. Tegin kiire pudru, kella neljaks olid asjad koos ja hakkasin üksi astuma. Nii vara metsas ja soos kõndida on imeilus. Päike alles tõusis ja Kõnnu Suursoos olid laukad udus.

Paukjärve ääres oli kolm umbes kassisuuruse looma laipa. Asetsesid need täpselt teerajal ja kümnemeetriste vahedega. Mis loomadega tegu oli, ei tea.

Aegviidus käisin poes ning RMK keskuses küsisin teise templi oma passi. Plaanisin ööbida Nikerjärve telkimisalal, aga selgus, et see on lausa kohalik ujula ning liigse kära tõttu kõndisin edasi Mägede lõkkekohta. Ka seal polnud päris vaikne, aga siiski parem. Käisin ujumas ning tegin tatraputru. Edasistel õhtutel sõin kiirnuudleid. Päeva teekonnaks tuli 41 km.

Kolmas päev

Ärkasin planeeritud ajal, kell 8. Jalad olid jubedalt piimhapet täis, nagu oleks kõva jõusaalitrenni teinud. Lisaks olid tekkinud villid, mida algul plaasterdasin, ent hiljem enam mitte. Katki tegin vaid mõned villid, mis segasid käimist. Tegin kiire pudru ja hakkasin kõndima. Enne Kalajärve lõkkekohta sõitsid 3 meest ratastega mööda, kes plaanisid sõita Lelleni. Veidi aja pärast sõitsid samad mehed mulle vastu. Üllatunud olid nii nemad kui mina. Selgus, et neil pole kaarti ja sõidavad telefoniäpi järgi. Noku lõkkekohas kohtusime taas, kus nad ei leidnud õiget teeotsa. Näitasin selle kätte, nad pildistasid mu kaarte ning rohkem me ei kohtunud.

Kakerdaja raba koos Kakerdaja järvega oli üks ilusamaid kohti sellel rajal. Ööbimiskohaks oli plaanitud Hiieveski parkla lõkkekoht Paunküla veehoidla juures. Ka seal oli päris palju rahvast. Kohtasin seal üht meest, kes matkas kahe lapsega lühemat lõiku sellel rajal. Ka temal ei olnud kaarti ning taaskord pildistati minu oma. Otsisin veehoidla ääres telkimiseks veidi privaatsema koha. Käisin ujumas. Päeva teekond 29,6 km. 

Neljas päev

Hommikul piki veehoidlat kõndima hakates nähtus, et terve järveäärne oli autosid ja telke täis. Päris populaarne koht näis olevat, kuigi midagi ilusat seal polnud. Tallinn-Tartu maanteed ületades algasid igavamad lõigud. Palju lõike oli asfaldil ja kruusateedel. Plaanisin ööbida Hirvelaane lõkkekohas, aga selgus, et seal pole vett pesuks (jõge või tiiki). Hiljem see pisiasi enam ei häirinud. Kaardilt vaatasin, et veidi maad edasi on Käru jõgi, kuhu otsustasin kõndida. See aga oli kokku kuivanud ning samuti puudus hea telkimiskoht. Kõndisin veel edasi ning jäin ööbima kuskil suvalises kohas Vahastu mõisa lähedal. Päeva teekond 35 km.

Viies päev

Saapad pigistasid, seega kõndidin plätudega hommikul Keila jõeni, kus pidin Janikaga kohtuma, et mõned päevad koos kõndida. Ka Keila jõgi oli mingi nire ainult, kust Janika esmalt mööda sõitis, arvates, et jõgi on ikka jõe mõõtu. Astuma hakates liitus meiega veel üks mees, kes pööras peagi otsa ringi, saades aru, et me kõnnime Ikla poole. Tema tahtis Oandu poole liikuda. Loosalu raba järves leotasin jalgu ja Janika tegi minust filmi kahe päeva vältel. Järve äärde tulid mõned inimesed, kellega veidi juttu rääkisime. Minema hakates pani ka Janika plätud jalga ning suvitajad küsisid, kas meil ikka vett on, mille peale Janika vastas, et ega me amatöörid pole. Ise matkasime plätudega. Paluküla hiiemäel panin saapad taas jalga. Janika tegi seda kohe rabast väljudes.

Hakkasime lähenema Lellesse. Janika oli eelnevalt vaatanud netist, et Lelle pood on avatud kella üheksani. Jõudsime poe juurde kell 17.15 ja selgus, et pood suleti kell 17. Keegi sees toimetas veel, aga koputusele ust ei avatud. Plaanis oli sealt osta vahelduseks nuudlitele midagi, aga pidime siiski nuudlite juurde jääma. Samuti oli soov osta jäätist. Pärast Lellet tulid esimesed pikad sirged ja oi-oi kui pikk see enne Tillniidu lõkkekohta oli, kus me ööbisime. Seal oli ka tiik, kus käisin ujumas. Sellel õhtul tegime esimest korda lõket, mida algselt plaanisin igal õhtul teha, aga väsimuse tõttu olin kohe magama läinud. Päeva teekonnaks oli 35 km.

Kuues päev

Teele asudes nägime eemal üle tee jooksmas kitse, rebast ja metssigu. Vimased sai Janika ka videole. Sel päeval kõndisime läbi Mukri raba, mis on teine ilusamaid kohti sellel matkarajal. Selle raba järvedel on vesiroosid. Ka sellel päeval olid väga pikad sirged, mida on jube tüütu kõndida. Õnneks oli kaasa kõndimas Janika, mistõttu olid need sirged talutavamad.Enne Kellissaare lõkkekohta jõudmist hakkas vihma sadama. Lõkkekohas oleva katusega laua olid mingid alkoholi pruukivad ossid hõivanud. Ka lõkkepuud olid kõik ära põletatud. Käisin ujumas. Mingil ajal lärmavad tegelased lahkusid. Õhtul tulid kaks meest autoga, kellest üks oli totaalselt umbjoobes. Enda sõnul kuuendat päeva tsüklis. Ka minul on kuues päev piina, mõtlesin. Panid oma telgi üles. Öösel auto lahkus, aga hommikul oli nende telk endiselt püsti. Arutasime Janikaga, kas nad jätsid telgi maha ja läksid mõlemad minema või jättis kaine autojuht selle segijoonud tüübi välja magama. Päeva teekonnaks tuli 31,9 km. 

Seitsmes päev

Terve öö oli sadanud, misjärel oli telgis korralik lomp. Pärast mõningast unetut aega lombis lesimist läksin öösel lauapeale katuse alla, tõmbasin poolmärja magamiskoti ümber ja lihtsalt olin. Magamisest ei tulnud midagi välja. Kell 5 hommikul hakkasime toimetama, et Janika saaks minna bussiga tagasi Tartusse. Saatsin ta bussile ära. Jätkasin oma teekonda üksi. Mott oli täiesti maas vihma tõttu. Enne kella üheksat jõudsin Kurgjale Jakobsoni talumuuseumi. Päike tuli välja, aga oli üsna tuuline. Panin lebomati ja magamiskoti aiale kuivama ning uurisin, kas süüa saab. Selgus, et muuseum avatakse kell 10, aga kokk tegi siiski mulle hiigelsuure ja imehea omleti ning kõrvale suure tassitäie kohvi, mis maitses peale lahustuvat kohvi suurepäraselt. Kõht täis, oli ka magamiskott ja lebomatt kuivanud ning mott tõusis jälle. Edasi läks ka rada metsavahelt, mis tõstis tuju ja motti veelgi. Pärast pikki sirgeid Soomaa kruusateedel jõudsin Oksa aita, kus panin ka telgi kuivama. See oli ainus öö, kus ma ei maganud telgis. Päeva teekond 40 km.

Kaheksas päev

Mööda pikki sirgeid kruusateid kõndisin Soomaa looduskeskusesse, kus sain pesta ja masinakohvi juua. Küsisin passi kolmanda templi. Puhkasin seal mitu tundi, laadides telefoni akut ja lugedes ajakirju. Õhtuks jõudsin Pertlimetsa lõkkekohta, mis oli kena ja vaikne koht metsaserval. Tegin oma matkal teist korda lõket. Päeva teekond 29,9 km. 

Üheksas päev

Hommikul kõndis vastu umbes 10-liikmeline seltskond, kes päris tervet rada ei kõndinud. Kopra tare juures tegin puhkepausi ning siis kohtasin üht meest ja naist, kes sõitsid ratastega Võsule.

Õhtuks jõudsin Kilingi-Nõmmele, kus sõin kohvikus praadi ja käisin poes. Kilingi-Nõmme lõkkekohas veetsin öö. Tegin ka lõket. Öösel hakkas sadama, kolisin magamiskotiga katuse alla istumiskohale. Hommikuks vihm lakkas. Päeva teekond 28,8 km.

Kümnes päev

Hommikul vihma enam ei sadanud, aga kõndimise ajal hakkas taas sadama ning sadas totaalselt terve päeva ja kõvasti. Olin läbimärg. Seljakott oli läbi vettinud, aga asjad olid seljakotis õnneks kilekottides. Plaanisin ööbida Laiksaare metsaonnis, aga kuna olin läbimärg, siis otsustasin edasi kõndida, sest kõndida oli OK, aga seisma jäädes hakkas külm ja vastik. Seega kõndisin sel päeval kahe päeva tee. Pärast 30 km vihmas kõndimist vihm lakkas ja päike tuli välja. Riided seljas kuivasid ära ja hakkas täitsa hea. Massiarus, kust oli lõkkekohani mõned kilomeetrid jäänud, pakkus üks kohalik traktorist Läti õlut. Maitses imehästi. Istusime kuuri ees, kuuris mängis Elmari raadio ja rääkisime maast ja ilmast. Õlu joodud, hakkasin kõndima ning tundsin, et see üks õlu hakkas päris pähe. Jõudsin Priivitsa lõkkekohta Kabli looduskeskuse juures. Imestasin, kui head matkasaapad mul on, sest vihmaga olid need väljastpoolt saanud läbimärjaks, ent sokid olid kuivad. Istusin kella kaheni lõkke ääres. Päeva teekond 45 km.

Üheteistkümnes päev

Magasin esimest korda lõunani. Kuna eelmisel päeval kõndisin kahe päeva tee, aga kokku oli lepitud, et sellel õhtul tulevad Veiko, Siimo ja Janika Kablisse, siis kõndima ei pidanud. Küsisin looduskeskusest neljanda templi passi, tutvusin väljapanekutega ning pakkisin asjad kokku. Putru ei teinud, sest teadsin, et Kablis on hea pagaripood. Kõndisin umbes kilomeetrijagu pagaripoeni, ostsin pirukaid ja kohvi ning läksin randa, kus magasin ja võtsin päikest. Hiljem sõin rannakohvikus. Tegin ka kohalikega tutvust, kellest üks pakkus ööbimiskohaks oma aidapealset. Vihmaga oleks see hea pakkumine. Ütlesin, et vihma korral tuleme.

Õhtul esines Kablis Päikeseloojangu festivali raames ansambel Traffic. Veiko, Siimo ja Janika jõudsid parasjagu kontserdi alguseks kohale. Parkisid auto ära ning läksime muusikat kuulama/vaatama. Pärast kontserti valisime mere ääres toreda telgikoha. Enne magamaminekut sõime ära ema kaasapandud koogi, mis maitses imehästi ja sai otsa ülikiiresti. Hommikul märkasime, et olime telgid pannud täpselt loodusrajale. Aga merekohina saatel uinuda oli hea.

Kaheteistkümnes päev

Pakkisime asjad kokku ning pagaripoes tegime hommikukohvi ja pirukaid. Seejärel hakkasime neljakesi Ikla poole kõndima, kuhu oli jäänud 17 km. Viie kilomeetri pärast sõime Lemme õllekas ning teekond jätkus. Viimased kilomeetrid läksid kiiremini kui arvasin. Peagi olimegi Iklas. Ikla poest ostsime jäätist ning tegin kohustusliku pildi viimase matkaraja posti juures piiri ääres, et matk oleks ametlikult lõpetatud. Päeva teekond 17 km. Bussiga Kablisse tagasi sõites märkasin tee ääres koeraga matkavat tüdrukut, kes alustas matka enne mind, aga kuskil olin tast mööda läinud. Arvan, et ta oli Laiksaare metsaonnis, kust ma kõndisin mööda ja sisse ei läinud. 

Kokkuvõtteks

Väga vedas, et sääski ja parme ei olnud. Täpsemalt oli, aga nii vähe, et kõndides need ei seganud ja seisma jäädes ei tasunud tõrjevahendi kasutamine ära. Arvan, et sääsed ja parmud on matkamise kõige suurem nuhtlus.

Mul on väga hea meel, et selle raja läbin tegin. Kuigi ma polnud varem nii pikalt ja üksi matkanud, tulin edukalt toime ja avastasin, et ka edaspidi võiks taolisi asju teha. Mul on hea meel, et mõned päevad käidi koos minuga kaasa, ent tervet matka poleks tahtnud mitmekesi teha. Üksi on omamoodi lahe matkata, ärkan siis kui ise tahan ja kõnnin nii palju ja sellise tempoga, nagu ise tahan.